Presidendi ametikett valmis

Eesti Vabariigi 90. sünnipäeval kannab president Toomas Hendrik Ilves vastvalminud Riigivapi teenetemärgi ketti, mille tegemiseks kulus 624 000 krooni.

Peaminister Andrus Ansip annab 750kraadise kullaprooviga ja kalliskividega kaunistatud riikliku teenetemärgi presidendile Kadriorus üle reede hommikul.Keti valmistamiseks oli aega napilt, keti tegemine algas alles novembris.

Ainsateks näidisteks olid 1994. aastal Relvapalatis tehtud fotod ketist ning 1936. aastal tehtud kunstnik Paul Luhteina joonised.
Foto: Ilmar Saabas

Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed ütleb, et taotleda Moskvalt luba presidendi
ametiketi pildistamiseks polnud vaja ja see polnud ka ajaliselt võimalik.

“Kui me oleks hakanud taotlema luba, oleksid kõik tähtajad edasi nihkunud. Lisaks on teema riikidevaheliselt delikaatne,” ütles ta. “Pealegi, eesmärk polnud teha identset koopiat.”

Uiboaed lisas, et tööraha ja vormide stantsimine maksis ligi 225 000 krooni, metallile (kuld ja hõbe) kulus 223 000 krooni (lisaks käibemaks) ja vääriskividele 61 360 krooni.

Gemmoloog Heli Kuulman vastutas selle eest, et ketti hakkaksid kaunistama kvaliteetsed kalliskivid. Esimesed pakkumised oli Kuulmani sõnul kõlbmatud — kividel polnud õiget värvi ega kvaliteeti. Ta ütleb, et ka vanas ketis olid kalliskivid suhteliselt kehvakesed. Lõpuks leiti sinisafiirid Sri Lankalt ja 11millimeetrise läbimõõduga rubiin Lõuna-Aafrika Vabariigist.

“Pean kalliskivide saamist väga heaks õnnestumiseks. Kivid on kvaliteetsed ja väga ilusa värviga. Pigem klass kõrgemad, kui tehnilised nõuded ette nägid,” on Kuulman uhke.

“Usun, et presidendi kaelas liikumise peal on nad väga efektsed,” ütleb Kuulman. Rukkilillesinised safiire ja lillakas-punast rubiini ümbritseb 96 teemanti.

Praegu presidendi kaelas olevat Maarjamaa Risti ketti keegi ära ei võta, kuid järgmine president seda enam ei saa, ütles Uiboaed.

Riigivapi ketiklassi teenetemärk koosneb kullast ketist, erisuurpaelast ning kuldsest rinnatähest. Kett on 30 mm laiune, kaalub 927,85 grammi ning koosneb 48 lülist. Keti otsas on kullast 69 mm läbimõõduga riigivapikujuline ripats, kuhu on stantsitud “24.II. 1918”.

Keti nelja lüli sees on vääriskivid: rubiin ja kolm safiiri, mida ümbritseb 96 teemanti. Rubiin pärineb Lõuna-Aafrikast, rukkilillesinised safiirid Sri Lankalt, teemandid Euroopa teemandimüüjatelt. Kuld on muretsetud Eestist. Keti valmistamiseks tehti hange, selle valmistasid ARS-Vasetööd, Miniplast Pluss ja Roman Tavast. Riigikantselei kutsus keti valmistamiseks kokku ekspertgrupi, kuhu kuulusid muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, falerist Priit Herodes, presidendi kantselei esindaja Mall Gramberg, ajaloolane Peep Pillak, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna meister Rolf Pachel, gemmoloog Heli Kuulman ning heraldik Ivo-Manfred Rebane.

1936. aastal kavandas ametiketi Paul Luhtein, selle valmistasid 1938. aastal OÜ Kopfi kullassepatöökoja meistrid. Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kui kõrgeima riikliku autasu kavaleriks sai seaduse kohaselt 1938. aastal vabariigi president. Konstantin Päts kandis seda pidulikel puhkudel.

Päts kandis viimane kord ketti 17. juunil 1940. aastal ja sellest ajast kuni 1963. aastani oli keti saatus teadmata. Siis anti ta üle Moskva Kremli Relvapalatile.

allikas: delfi.ee