|
TEENETEMÄRK, teenete eest antav aumärk. Kaasaegsed teenetemärgid kasvasid välja keskaegseist sõdurmunkade ordudest. Nende sisemine hierarhia on aluseks teenetemärkide liigendamisel klassideks ja erinevate klasside välismärkide kandmise traditsioonidele. Seoses absolutismi tekkega allutati enamik iseseisvaid rüütliordusid monarhidele, kes asutasid juurde uusi ordusid. Järk-järgult ordud sekulariseeriti ja muutusid vahendiks, millega valitseja kui kõigi ordude suurmeister autasustas oma alamaid teenete eest, st. ordeniteks. Ordenid olid seisuslikud teenetemärgid, mille saamise eelduseks oli reeglina kuulumine aadliseisusesse ja millega kaasnesid erinevad privileegid. Absolutismi perioodist pärineb traditsioon, et teenetemärke annetab riigipea ka vabariikides; teenetemärgi teatud klassi saamise eelduseks on teatud auaste või ametikoht ja teenetemärgiga kaasnevad eesõigused. Selline teenete hindamise süsteem, mis tsiviilteenistuse osas ja sõjaväe juhtimise alal mõjub stimuleerivalt, osutub sobimatuks isikliku vapruse hindamisel lahingus. Sel põhjusel asutati ordenite kõrvale juba absolutistlikes monarhiates teeneteriste ja – medaleid, millega hinnati isiklikku vaprust põhimõttel: sarnase teo eest võrdne aumärk hoolimata auastmest, ametikohast ja seisusest. Sõltumata vormilisest teenetemärkide tähtsuse järjestusest omandasid demokraatlikud teeneteristid ja – medalid tihti ordenitega võrreldes kõrgema ühiskondliku lugupidamise ja jäid kehtima hoolimata riigikorra muutumisest.
TEENETERIST, algselt peamiselt sõjaliste ordenite juurde kuulunud madalam klass. Hiljem iseseisev ja kohati kõrgeim teenetemärk valdavalt isikliku vapruse eest.
TEENETEMEDAL, algselt ordenite juurde loodud madalam teenetemärk alamväelaste-mitteaadlike autasustamiseks. Hiljem mitmes demokraatlikus riigis kõrgeim iseseisev teenetemärk.
MÄLESTUSMÄRK, aumärk, mis näitab selle omaniku osalust teatud sündmuses. Sõjalised mälestusmärgid on väliskujult tavaliselt mälestusmedalid või mälestusristid, mis märgivad osavõttu kas kogu sõjakäigust või konkreetsest lahingust. Levinud on komme märkida osavõttu tähtsamaist lahinguist sõjakäigu mälestusmärgi lindile kinnitatud sõlgedega. Traditsiooniliselt valmistatakse rindemeeste mälestusmärgid pronksist, mälestusena ajast, mil mälestusmärkide toormeks olid sõjasaagiks võetud suurtükkide rauad. Üldreeglina loetakse mälestusmärk madalamaks teenetemärgist ja mälestusmärke kantakse rinnas teenetemärkide järel.
AUTÄHT, vanemas eestikeelses kirjanduses sama mis orden.
SÕLG, nõelaga rinda kinnitatav ehe, aumärgi puhul metallist lisand lindil või lindilõikel. Teenetemärkide lindile ja/või lindilõikele lisatakse tavaliselt miniatuurne tähekese, roseti või plaadi kujuline sõlg, mis näitab teenetemärgi teist – või mitmekordset saamist. Sõjakäikude mälestusmärkide lindile lisatud sõled on valdavalt plaadi kujulised ja kannavad kõnealuse sõjakäigu lahingute nimetusi, milles mälestusmärgi omanik on osalenud.
LINDILÕIGE, aumärgi lindist lõigatud riba, mida kantakse aumärgi omamise tähisena üldreeglina vormirõiva vasaku rinnatasku kohal igapäevases teenistuses, mil aumärke ei kanta.
BOUTON – “nööp”, ordeni miniatuuri lindist lõige või rosett, mida kantakse ordeni vastava klassi omamise tähisena tsiviilülikonna revääril. STATUUT (lad. statutum), termin, mida kasutatakse aumärkide põhikirja kohta . Määrab ära aumärgi annetamise tingimused ja korra, väliskuju ja kandmise reeglid.
|