MÄRGID

MÄLESTUSMÄRK, aumärk, mis näitab selle omaniku osalust teatud sündmuses. Sõjalised mälestusmärgid on väliskujult tavaliselt mälestusmedalid või mälestusristid, mis märgivad osavõttu kas kogu sõjakäigust või konkreetsest lahingust. Levinud on komme märkida osavõttu tähtsamaist lahinguist sõjakäigu mälestusmärgi lindile kinnitatud sõlgedega. Traditsiooniliselt valmistatakse rindemeeste mälestusmärgid pronksist, mälestusena ajast, mil märkide toormeks olid sõjasaagiks võetud suurtükkide rauad. Üldreeglina loetakse mälestusmärk madalamaks teenetemärgist ja mälestusmärke kantakse rinnas teenetemärkide järel.

Hannes Walter


 

VAPIMÄRGID

Kaasaegsele aumärkide süsteemile pani aluse sõdurmunkade ordude rajamine. Vaimulikud rüütliordud muutusid järkjärgult ilmalikesks, mille kõrvale valitsejad asutasid uusi ilmalikke ordusid. Neist esimeseks loetakse 1348.a. Inglise kuninga Edward III poolt asutatud Sukapaela ordut. 17/18 sajandi vahetusel hakkasid ordud muutuma teenete eest antavateks ordeniteks. Esimeseks sõjaliseks ordeniks peetakse Prantsuse kuninga Louis XIV poolt 1693.a. asutatud Püha Louis`ordenit. Suure Prantsuse revolutsiooniga algas Euroopas seisusliku ühiskonna asendumine demokraatlikuga. Sellega koos sündisid seisusestsõltumatud teenetemärgid. Esimeseks moodsaks teenetemärgiks loetakse 1804.a. Napoleoni poolt asutatud Auleegionit.

Hannes Walter